esmaspäev, 21. mai 2012

Pöördumine: tahan sooliselt tasakaalustatumaid poliitikasaateid!

Hea Eesti Rahvusringhäälingu värskendatud juhtmeeskond: nõukogu ning juhatus!

Teadupoolest on meil Eestis soolise võrdõiguslikkusega kehvasti. Naiste palk on meeste omast väiksem, naiste esindatus juhtpositsioonidel, sh poliitikas on üsna marginaalne, tööturg on segregeerunud sel moel, et naised on ülekaalus eelkõige vähetasustatud tööaladel jne. Sellise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks võeti 2004. aastal (küll suuresti vaid Euroopa Liidu survel, mitte siirast poliitilisest tahtest) vastu ka Soolise võrdõiguslikkuse seadus.






Kuigi olukord, kus 21. sajandil on Eesti Rahvusringhäälingu eesotsas vaid mehed, on samuti häbiväärne, ei peatu ma täna sel teemal pikemalt, kuna see ei ole kivi (ainult) ringhäälingu juhtmeeskonna kapsaaeda, vaid ka parlamendi kapsaaeda, kes sellise sooliselt ühele poole kaldu esindajaskonna on nõukogusse määranud. Küll aga on ERRi nõukogu ja juhatuse tänane sooline üksluisus see viimane tilk karikasse, miks ma võtsin vaevaks käesolev pöördumine teha.

Ma olen iganädalane poliitikasaadete vaataja. Minu menüüs on „Välisilm“, „Vabariigi kodanikud“ ning „Foorum“, sealjuures valutan südant eelkõige viimasena, aga pisut ka eelviimasena mainitud saate pärast.

Vaatlesin peagi lõppeva saatehooaja soolist tasakaalu kahes viimati mainitud saates - ja nüüd tuleb kurvastav statistika. „Foorumi“ lõppeva hooaja senises 36 saates on külaliste hulgas olnud 124 meest ning 20 naist, st ümmarguselt 86% saatekülalistest on olnud mehed ja vaid 14% naised. „Vabariigi kodanike“ puhul on statistika pisut positiivsem, aga seda siiski marginaalselt – umbes 73% nimetatud saate külalistest on olnud meessoost, 27% naissoost.

















„Vabariigi kodanikud“ on olnud pisut sooliselt tasakaalukam sel moel, et saateid, kus on esindatud ainult üks sugupool (mehed), on 7 (seda 35 saate hulgas). „Foorum“ on oluliselt negatiivsem näide – 36 saatest on nn meessaateid olnud koguni 20. See tähendab, et 55,6% „Foorumi“ saadetest on olnud sellised, kus väitlejatest mitte ükski pole olnud naine.

Selle valguses küsin, milline on ERRi strateegia soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks? ERRi arengukava(de)st ei leidnud ma mitte ühtegi viidet soolisele võrdõiguslikkusele. Kuigi ERR ei ole juriidiliselt riigiasutus, mistõttu Soolise võrdõiguslikkuse seadus ERRi otseselt ei kohusta „soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama“, võiks rahvusringhääling seda siiski teha, arvestades, et VÄGA suure osa oma eelarvevahenditest saab ERR riigilt, õigemini maksumaksjalt, mistõttu on tegemist ometigi riigi asutusega.

ERRi visioon ja missioon ilusad. Visioonis on sätestatud, et „Rahvusringhääling on mitmekesist sisu loov meediaruum, mis peegeldab Eesti identiteeti, kannab ühisväärtusi, teadvustab ja integreerib erinevaid sotsiaalseid ja kultuurilisi kuuluvusi ning nende muutusi [...]“. Missioon täpsustab: „ERR [...] avardab Eesti inimeste maailmapilti, harib avalikus mõtteruumis osalejaid; kaasab inimesi Eesti riigi ellu, innustab vaba arutelu; [...] ühendab erinevaid kogukondi ja põlvkondi, kasvatab sallivust ja üksteisemõistmist [...]“ jne. Soolise võrdõiguslikkuse või naiste ühiskondliku positsiooni (puudumise) kohta need lauseosad tänasel päeval ei paista kehtivat. Poliitikast aktiivselt huvitatud naisena ma ei tunne, et ERR peegeldaks minu identiteeti või teadvustaks ja integreeriks sooliste stereotüüpide kui ühe sotsiaalse kuuluvuse muutumist. Ka ei ole teleekraanilt paista, et ERR kaasaks inimesi Eesti riigi ellu - ERR kaasab vaid mehi Eesti riigi ellu.

Kui ERR-il puudub vastav strateegia, siis annan pisikesi näpunäiteid, kust alustada. Nt võiks jälgida seda, kuidas näeb välja (poliitika)saadete külaliste sooline koosseis. Teadupoolest on meedia äärmiselt suur ühiskonna(arvamuse) mõjutaja. Kui ekraanile pääseb poliitikuna kõnelema marginaalne arv naisi, ei muutu ühiskond nii pea naispoliitikuid tolereerivaks ning peamine diskussioon jääb veel (liiga) kauaks keerlema selle ümber, mis kellelgi seljas, kes juurde või alla võtnud, kes mehele läinud või meheta jäänud jne.

Veel üks julgustav vihje. Kui „Vabariigi kodanikes“ käivad arutlemas valdavalt erinevate valdkondade eksperdid, siis „Foorumis“ pigem erakondade esindajad. Palun andke erakondadele selge signaal, et nad saadaksid saadetesse ka naissoost külalisi. Selles suhtes kiidusõnad Keskerakonnale, kes on naisi „Foorumis“ kõige enam näidanud (9 korda), häbi-häbi Reformierakonnale, kellel on sel hooajal „Foorumis“ käinud ainult 1 naine, aga ka Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja IRL-ile – kumbagi neist on esindanud 3 naiskülalist.

Üks võimalus on jälgida ka saateteemade ning soolise pildi kokku- või lahkulangevust. Nt ärritas mind tugevalt, kui haridusreformi ning õpetajate palku puudutavates saadetes oli kokku 8 külalise hulgas 1 naine, samas kui haridusmaastik on tänases Eestis siiski nn naistevaldkond. Nende saadetega süvendas ERR stereotüüpi, et naine on alluv, lihttööline (õpetaja), mees liider ja võimukandja. Haridusvaldkonnas töötab 47 000 naist ning vaid 9 100 meest, mis tähendab, et eksperte ja eestkõnelejaid võiks naiste hulgast justkui rohkem leida.

Arvestades, et täna on ERR-i nõukogu ning juhatus ainult meeste kants, tundub, et naistele ei olegi enam meie rahvusringhäälingus kohta (võimukandja, juhi, poliitiku, otsusetegijana). Seda tugevamalt peaks juhtmeeskond näitama initsiatiivi soolise võrdõiguslikkusega tegelemiseks.


Tahan olukorda, kus naine poliitikasaates ei ole enam erand, vaid reegel. Tahan saatejuhte, kes ei anna „daamidele esimesena sõna“ lihtsalt selle pärast, et keegi on parasjagu nais- või meessoost, vaid kui kellelegi antakse sõna „esimesena“ või „viimasena“, siis seetõttu, et tal on midagi öelda, mida ajakirjanik oluliseks peab. Tahan, et kui mingi valdkond on tänases Eestis valdavalt naiste valdkond, siis oleks naised ka neid teemasid käsitlevates saadetes esindatud. Tahan, et mistahes valdkonna temaatikat käsitlevates saadetes oleks naised esindatud võrdses või enam-vähem võrdses koguses meestega.

Ma soovin, et rahvusringhääling tegeleks teadlikult soolise võrdsuse edendamisega, et kui mitte minul, siis vähemalt minu tütardel on võimalus näha, et naistel on siiski asja poliitikasse ning nad ei ole seal juhuslik või ajutine nähtus. Ma ei taha lastelastele tulevikus näidata „Foorumi“-nimelist ajaloosaadet ning öelda: „Vaadake, lapsed, kui vanaema veel noor oli, oli naine poliitikas tõeline haruldus...“

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Õige jutt, loodetavasti ei hakata selle ajamise eest liiga palju sõimama.

ÖöHulkur ütles ...

Mulle miildüss pigemb näidätä konagi latselatsile vanu telesaatit nink egätsugu ajalehti ja ööldä: "Nääte, konagi olli üts kamp imelikke inemisi, kiä, tolle asemel, et peris elo elädä, lätsivä' lolliss nink nakseva' poliitikuiss!"

Triin Toomesaar ütles ...

See arutelu küll ei lähe selle postituse teemaga väga kokku aga, ÖöHulkur, kujutad sa ette riigijuhtimist poliitika ja poliitikuteta? Keegi peab poliitik olema. Rahva valik, kas ta annab oma hääle "lolli" või "targa" poliitiku poolt. See mõjutab suuresti ka seda, milline üks poliitik olema peab...

Või usud sa tõesti, et tulevikus ei ole enam poliitikuid? Kuidas selline ühiskonnakorraldus peaks välja nägema?

ÖöHulkur ütles ...

Peräku om nii (sina muduki toda nättä ei suuda), et inemise' nink ühiskond omma ilma riigita täitsa mõeldava'... Mia nää toda egä päiv nink egäl puul.
Riik ku institutsioon om tegelt är-aigunu nähe. Tollest oolimata oiava' egätsugutse' tollest vana arjumukse tõttu ikke katekümne küünegä kinni (ja mõni ka "küüneta sõrme" abil).

Toogem võrdlusess kasvai tuu, et inemine või Looja sihe uskuda ka ilma kerko ja religiooni abita...

Sori vaan, mind segati, kriba' ehk iljemb edasi...

Triin Toomesaar ütles ...

Teooriaid on muidugi palju, sh erinevaid anarhismiteooriaid, kust, muuseas, ei ole ka institutsionaalne reguleeritus kuhugi kadunud. Isegi anarhismiteoreetikud näevad vajadust mingisuguse "riigi" ja seadusandluse järele.

Olen veel lugenud nt poliitfilosoofilisi arutelusid, et kunagi tulevikus hakkavad valitsusi ja poliitikuid võib-olla (!) asendama haridusasutused, aga see ei tähenda ka seda, et poliitikud kuhugi kaovad. Inimene on karjaloom ja karjal peab olema juht (või juhid). Juhipositsiooni pärast võideldakse. Need, kes seda teevad, ongi poliitikud, nimeta neid tulevikus siis kuidas tahad - õpetajateks või traktoristideks, ehitajateks või administraatoriteks. Poliitika sisu, selle formaat võib üht- või teistpidi muutuda, aga üldises plaanis ei kao võimumäng siiski mitte kuhugi.

Kuna see arutelu ei ole aga konkreetse postitusega seotud, siis kui sul on huvi sel teemal edasi vestelda, kirjuta mulle triin.toomesaar@gmail.com. Siinsetele teemavälistele kommentaaridele ma enam ei vasta.

Anonüümne ütles ...

Aeg- ajalt ikka loen Su blogi ja olen Su paljude mõtetega ka nõus. Aga soolisest ebavõrdsusest rääkides, ma Sinuga nõustuda ei saa.
Toon ühe lihtsustatud näite:
ülikooli sisseastumiseksamid - kümnele kohale kandideerib 50 inimest(nii naised kui mehed). Eksamite tulemuste põhjal on 10 paremat meessoost. Nüüd ütled Sina, et naisi diskrimineeritakse ja vaatamata tulemustele peaks ülikooli sisse saama ka 5 naist. Samasisulisi näiteid saaks tuua igast eluvaldkonnast. Ei saa tekitada sellist situatsiooni kus oleks paika pandud mitu meest ja mitu naist peaks kusagil olema. Las olla ikka valiku kriteeriumiks inimese sobivus ja tema teadmised, oskused.
Teine asi - räägid palgaerinevusest naistel ja meestel. Kui nad teevad ühte ja sama tööd aga palk on erinev, olen Sinuga nõus aga võtame teenindussektori või müügitöö kus töötavad nii mehed kui naised - tasustatakse neid ju võrdsetel alustel. Tahan öelda seda, et on olemas töökohad, mis on väga madalalt tasustatud, mitte naised ei saa sellepärast vähem palka, et nad on naised.
Ja veel - naine ja mees on juba füüsiliselt erinevad. Naistel ei ole ju meil sõjaväekohustust. Mehed ei ole võimelised sünnitama. Kui kõik naised hakkaksid ainult karjäärile mõtlema, mis saaks siis meie peremudelist.
Lõpetuseks - ma ei soovi kuidagi naisi halvustada(pole kunagi isegi mõelnud nii) ja mul pole ka midagi selle vastu kui näiteks järgmises riigikogus on 101 naist. Aga nad peaksid sinna valituks saama demokraatlikul viisil.
Olen maailmavaatelt sotsiaaldemokraat ja ainus asi mis mind häirib ongi see soolise võrdõiguslikkuse teema.

Silver S.

Triin Toomesaar ütles ...

Mul on kahju, et sooline võrdõiguslikkus on täna sellise „mainega“ nagu ta sinu kommentaarist tugevalt paistab. Minu eesmärk ei ole nt ajada soolist võrdõiguslikkust taga nui-neljaks-põhimõttel, et ülikooli peaks sisse saama 5 meest ja 5 naist, kuigi naiste pädevus sisseastumiskatsetel jääb selgelt meeste omale alla. Minu eesmärk oleks, et kui ülikool näeb, et mingisse valdkonda astub sisse ainult mehi, siis ta teadvustab seda ning hakkab strateegiliselt sellise soolise ühetaolisuse lõpetamise nimel töötama – suurest koostöös põhi- ja keskkoolivõrguga, tehes kampaaniat noorte naiste seas, et nad tunneksid ka huvi teatud alade vastu (sest sageli on kehvemates tulemustes süüdi huvipuudus, mitte sooline andetus). Sama käib ükskõik, millise valdkonna kohta. Ma ei eelda, et oleks nui-neljaks 50% ühte ja 50% teist sugu, vaid tegeletaks teadliku töötamisega selle poole, et ka naistel või meestel tekiks pädevus mingis valdkonnas kaasa lüüa.

Paljudel juhtudel ei mängi aga inimese pädevus rolli, täpsemalt kiputakse naiste pädevusele läbi sõrmede vaatama. Ja see ei ole väljamõeldis, vaid kinnitatud fakt. Eesti naine on nt kõrgema haridustasemega, aga ometi töötab madalamalt tasustatud aladel või saab ka nt nn meeste valdkonnas meessoost kolleegist vähem palka. Ka see viimane ei ole väljamõeldis, vaid oskan sulle lisaks kuivale statistikale ka oma elust tuua välja nii mõnegi näite, kus naisele pakutakse (või eeldatakse, et talle võib pakkuda) oluliselt vähem palka kui meessoost kolleegile, kus naine saab oluliselt vähem palka samal astmel töötavast meeskolleegist, kus naisele ei tehta mingisugust karjäärialast ettepanekut, olgugi, et tema pädevus on ettepaneku saanud mehe omast kõrgem. See ongi põhjus, miks ma selle valdkonnaga nii tuliselt tegelen. Kui sa elu jooksul näed väga lähedalt, et teatud inimesi diskrimineeritakse või koheldakse süstemaatiliselt (!) halvemini seetõttu, et nad on naised, siis mina ei suuda sellele käega lüüa ja oma eluga edasi minna.

Sinu argumente pidi edasi... Paljude nn naissektorite palgad ongi kujunenud nii madalaks just seetõttu, et seal töötavad naised – ja naised küsivad vähem kui mehed. Ka see on probleem, et nad küsivad vähem – see tuleneb paljuski (ühiskondlikust) kasvatusest ehk naised väärtustavad end vähem. On leitud, et kui nn naistevaldkonda liigub rohkem mehi, hakkab selle valdkonna palk kasvama. Teisisõnu – kui kassapidajaamet oleks meesteamet, saaks kassapidajad tänasest palgast oluliselt rohkem palka.

Naine ja mees on füüsiliselt erinevad, aga enamik töid on tänasel päeval juba vaimsed, mistõttu seda enam ei saa ma aru sellest, et naine olekski justkui kehvem ja nõrgem.

Sa räägid peremudelist, sellest, et kui kõik naised hakkaksid ainult karjäärile mõtlema, mis peremudelist siis saaks? Sellest võib hetkel välja lugeda, justkui kõik mehed täna mõtleksidki ainult karjäärile ja selline peremudel oleks normaalne, aga naised peaksid ikkagi perekonnale keskenduma.
Ideaalne peremudel minu jaoks on see, kus karjäär on nii mehel kui naisel (vastavalt nende ambitsioonile), aga kumbki (!) ei sea karjääri lastest või perest ettepoole. See, kui naine tahab karjääri teha, ei tähenda, et ta ei tahaks perekonda luua või lapsi saada. See, kui mees tahab pühenduda (rohkem) perekonnale, ei tähenda, et ta oleks ebanormaalne või karjäärile ei mõtleks. Pealegi – inimesed on erinevad. Ka naised on erinevad, nende väljundid on erinevad.

Võib ju oodata, kuni jõuame seisuni, kus naisi vaadatakse võrdselt meestega ning neid ka jõuab võrdselt meestega parlamenti, aga see tähendab seda, et jõuaksime sinnani umbes 50 aasta pärast (kaua on läinud nt Lääne-Euroopal? Endiselt lähevad sinnapoole...) Mina ei jõua nii kaua oodata...