kolmapäev, 4. juuli 2012

Nendest mehistest poliitikasaadetest ETV ekraanil...

Üsna palju vett on merre voolanud ajast, mil ma pöördusin Eesti Rahvusringhäälingu poole murega soolisest võrdõiguslikkusest ETV poliitikasaadetes ning juhtmeeskonnas. Ma ei ole teemat unustanud! Tegelikult sain ERR-ist juba 30. mail oma pöördumisele vastuse, mille nüüd täiskujul ja tasakaalustamise eesmärgil oma kajamis ka ära trükin:

Austatud Triin Toomesaar


Oleme tänulikud, et juhtisite tähelepanu soolist võrdõiguslikkust puudutavale olulisele teemale. Ühest küljest tõite välja Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu ning juhatuse koosseisu puudutava küsimuse ning teisest küljest viitasite ERR-i televisiooniprogrammide saadete “Vabariigi kodanikud” ja “Foorum” saatekülaliste soolisele tasakaalule.

Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (ERHS) § 14 lõike 1 alusel Riigikogu liikmetest ja Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Nõukogu liikmeks nimetatakse Riigikogu poolt Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast.

Sel kevadel täitusid nõukogu liikmetest nelja asjatundja nõukogu liikmeks oleku tähtajad ning Riigikogu nimetas uued eksperdid. Paraku ei oska ma öelda, kas Riigikogu liikmed kaalusid soolise tasakaalu küsimust ERR-i nõukogus. Usun, et Riigikogu lähtus nimetatud nõukogu liikmete puhul nende professioonist, tegevusest ning mõjust ühiskonnas ja otsuse tegemisel kaalus, millist kasu võib konkreetse inimese nimetamisest olla rahvusringhäälingul.

Mis puudutab juhatuse liikmete nimetamist, siis seni ERR-i juhtinud viie liikme asemel jätkab alates 1. juunist uut 5-aastast tähtajaga 4 liige. Ühe liikme mitte-nimetamine juhatuse liikmeks uueks 5-aastaseks tähtajaks ei tulenenud kindlasti soolistest põhjustest.

Teie rõõmustamiseks tahaksin aga öelda, et kõik Eesti Rahvusringhäälingu programmide peatoimetajad on naised. ERR-il on kaks televisiooniprogrammi – ETV ja ETV2 ning viis raadioprogrammi – Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio2 ja Raadio4 ning Raadio Tallinn, mille kõigi peatoimetajad on naised. Ühtlasi soovin märkida, et sooline tasakaal on ERR-i töötajate seas hästi paigas: ERR-is töötab 50,3 % mehi ning 49,7% naisi, seega sisuliselt võrdselt. Samuti on paljude toimetuste ning muude osakondade juhid naised.

Saatekülaliste sooline tasakaal on aga teine küsimus. Teie poolt viidatud saated kuuluvad ühiskonna- ja poliitikasaadete žanrisse. Paraku kaldub Eestis sooline tasakaal just poliitika valdkonnas pigem meeste kasuks, mistõttu domineerivad mehed ka poliitika- ja ühiskonnaelu kajastavates saadetes. Samas teevad mõlema eelnimetatud saate toimetajad, saatejuhid ja terved meeskonnad pidevalt tugevat tööd selleks, et saada saatesse esinema vähemasti ükski naine. Paljude teemade aruteludes, kuhu kutsutakse järgides ajakirjanduse poliitilise tasakaalu nõuet erinevate fraktsioonide esindajad, nimetavad erakonnad ise isiku, kes vastavat saate teemat valdavad ning saadavad ta saatesse. Ajakirjanikel ei jää sellistel puhkudel tihti endal otsustusruumi. Samuti ei soovi paljud tagasihoidlikumad inimesed televisioonis esineda, kuna kardavad rambipalavikku või avalikku esinemist üldisemalt.

"Vabariigi kodanike" saatesse valitakse saatekülalisi inimeste seast, kes konkreetsel teemal südant valutavad ja seda ka kuskil mingil moel väljendanud on. Sõnakus ja esinemisoskus tulevad väitlussaates kasuks. Kui selliste inimeste hulgas on kaks võrdselt head saatekülalist, siis on eelis daamidel, ja just sellepärast, et naisi leidub esinejate seas üldiselt kahjuks vähem.

Kinnitan Teile, et ERR-i töötajad teevad pidevat tööd selle nimel, et meie saated oleksid huvitavamad, mitmekülgsemad ja kajastaksid kõige laiemalt erinevate inimeste ja huvigruppide soove ning rahuldaksid nende infovajaduse. Seejuures püütakse arvestada ka soolise tasakaalu saavutamist.

Soovin Teile kõike head ja jätkuvat aktiivsust ühiskonnaelu küsimustes.

Lugupidamisega

Karin [...]
administratiiv- ja õigusosakonna juhataja
nõukogu nõunik

Esmalt - suur tänu Eesti Rahvusringhäälingule vastamast ning suur tänu heade soovide eest! Teiseks – tänan, et olete teadvustanud probleemi olemasolu ning kinnitasite, et tegelikult ERR-i töötajad tegelevad pidevalt selle probleemi lahendamisega. 

Mõistsin juba pöördumist kirjutades ning tõin selle oma kirjas ka välja, et nõukogu ning juhatuse tänane koosseis ei ole otseselt kivi ringhäälingu kapsaaeda, vaid tuhka võiks endale eelkõige pähe raputada Riigikogu. Mul on hea meel lugeda, et ERR-i peatoimetajate hulgas on naised väga hästi esindatud, samuti on mul meeldiv lugeda, et rahvusringhäälingu kogu töötajaskond on sooliselt tasakaalus. Tunnistan, mõneti teeb siiski tusaseks kogu pildist kooruv igapäev, kus tippjuhtkond, st võimu- ning otsustusmeeskond (juhatus ja nõukogu), on mehed ning keskastmejuhid (peatoimetajad, muude osakondade juhid ja toimetajad) naised. See peegeldab väga tõetruult muudki tänast statistikat meeste ja naiste positsioonidest juhtimisskaalal.

Mis puudutab poliitikasaateid ning nende soolist tasakaalu, siis – nagu juba mainisin – on mul hea meel, et saadete toimetajad ning saatejuhid-meeskonnad naiste esindatuse nimel tugevalt tööd teevad. Üks soovitus minu pöördumises oli avaldada ka erakondadele tugevamat survet naisesindajate saatmiseks kõnealustesse saadetesse. Kuidas ja millist survet ERR võiks ja saaks parteidele avaldada, mina täpselt välja pakkua ei oska – ERR-il on kohustus jälgida ka poliitilist tasakaalu, mistõttu ilmselt saatekülaliste hulgast välja jätmisega "ähvardada" ei saa.  Samas – kas Foorumis peavad käima just parlamendierakonnad? Kui rohelised, endine Rahvaliit või ükskõik milline muu erakond pakuks omalt poolt saatesse nt naiskülalise, võiks neil olla seejuures eelis. Kahjuks ERR-i esindaja nõuannet erakondadele signaali andmisest ja selle võimalikkusest täpsemalt ei kommenteerinud. 

See, et naised on tagasihoidlikumad ning pelgavad avalikku esinemist ja oma arvamuse esitamist, oma seisukohtade kaitsmist, on kurb tõde. Seetõttu naised ilmselt tihti loobuvad ETV saadetes esinemisest, see on ka üks põhjuseid, miks jõuab naisi harvem poliitikasse. Kindlasti kavatsen ise antud probleemi lahendamise nimel tööd tegema hakata juba sügisest. Püüan eesti keele ja kirjanduse õpetajana süstida  noortesse rohkem esinemiskindlust. Tahan julgustada eelkõige noori tüdrukuid oma arvamust avaldama, argumenteerima, oma seisukohtade eest seisma ning neid põhjendama. Usun, et nii hakkab tulevikus ehk võrdsustuma ka naiste ja meeste tasakaal aktiivsete (noor)poliitikute hulgas.

Loodan, et Eesti Rahvusringhääling kirjutab soolise võrdõiguslikkuse küsimuse edaspidi sisse ka oma arengukavadesse – minu hinnangul on see vajalik, kuna sellisel juhul on ERR-il ka kohustus soolist tasakaalu kuidagi konkreetselt mõõta ning mingi tulemus saavutada. Mina jään aga kindlasti ETV poliitikasaateid edasi vaatama ning hoian tulevikuski väga teravalt silma peal nii saadete kui ERR-i juhtmeeskonna soolisel koosseisul, et vajadusel taas näppu viibutada.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Triin, kuidagi naljakas on su soolist tasakaalustatust puudutavaid teemasid lugeda. Ühest küljest sa nagu rõhutad soolise võrdsuse printsiipi, kus inimesed on võrdsed olenemata oma soost. Sealsamas jälle keerad vindi üle hakates eriliselt esile tõstma ja rõhutama just ühe soo esindajaid. Justkui oleks naiste senisest suurem osakaal antud juhul siis ERR poliitikasaadetes mingi asi iseeneses, mida tuleb taodelda.

Mul ei ole midagi selle vastu, et ma näen naist teleekraanil poliitikasaates. Enamgi, veel - kui sa seda alalõpmata ei rõhutaks, siis ma ei märkakski, kas kõneleja on ilmtingimata mees või naine - (loomulikult, mul on silmad peas ja ma teen siiski mehel ja naisel vahet, kuid oluline on ju ikkagi sõnum, mitte konkreetse kõneleja sugu)

Tahaks öelda, vahel isegi karjuda, et märka naise ja mehe taga ka inimest. Isiksust, kel on midagi öelda, olenemata sellest, mis soost ütleja parasjagu on. Nagu Karin ERR'ist ka kirjutas, valitakse saatesse ikkagi inimesi, kel on midagi öelda ja kes on ühiskonnas aktiivsed olenemata nende soost.

See pidev näpuga näitamine ning noku ja tisside osakaalu rõhutamine ühes või teises seltskonnas (vabandan labase väljendusviisi eest) paneb inimesed tegelema mingite pseudoprobleemidega. Võitlema tagajärgede, aga mitte põhjustega. Katsuks ikkagi näha tervikut, mitte ühte kitsast fragmenti.

Kristjan

Triin Toomesaar ütles ...

Kristjan, sul on tuline õigus - eelkõige tuleks näha inimest, mitte tema sugu! Selle nimel ma võitlengi! Eesti ühiskond täna kipub nägema just sugu, mitte inimest - sellest ka sooline ebavõrdsus! Naised ja mehed jäävad oma soo tõttu täna teatud valikuvõimalustest ilma - lihtsalt eeldatakse, et naine ja mees peavad tegema teatud naiselikke ja mehelikke asju, mitte inimlikke asju. Miks küsitakse noortelt naistelt tööintervjuudel, ega nad lähiajal rasestuda ei plaani? Miks ei küsita seda noortelt meestelt? Miks eeldatakse lasteaias, et tüdrukud peaksid mängima ühtesid mängusid, poisid teisi, tüdrukud peaksid käituma ühtmoodi, poisid teistmoodi (soovi korral võin saata sulle uuringu, mis seda kinnitab). Miks läheb tüdrukutel tänases koolisüsteemis paremini (vähemalt mõõdetavate andmete põhjal) kui poistel? Miks on meeste töötus suurem täna kui naiste töötus? See kõik ongi suur tervikpilt - see tervikpilt kujuneb soolistest stereotüüpidest ning meie alateadlikest eeldustest, et naised käituvad ühtmoodi ja tegelevad ühtede asjadega, mehed käituvad teistmoodi ja tegelevad teiste asjadega. Miks me ühiskond ei näe soo taga inimest?

Miks on minu jaoks oluline, et meediapilt oleks sooliselt tasakaalukam, on see, et meedia mõjutab väga oluliselt seda, millised meie stereotüübid on - meedia mõjutab väga palju seda, kas meie stereotüüpe kinnistatakse või üritatakse ümber lükata. Loomulikult ei maksa stuudiosse tuua vägisi naisi (või mehi), kellel teema kohta midagi öelda ei ole. Ent tegelikkus on see, et alateadlikult kiputakse (ka parteikontorites) eelistama teatud teemade kohta kõneisikuteks määrata mehi, teatud teemade kohta (ja seda oluliselt harvem) naisi. Tänane poliitiline meediakuvand kinnistab nt stereotüüpi, et naine poliitikas on harv nähtus, eelkõige on poliitikud mehed. Noored tüdrukud ja poisid näevad seda telepilti ning tüdrukud ei oskagi unistada presidendi- või peaministriametist, kuna neil puuduvad eeskujud selles vallas. Lisaks ei toeta ühiskond naispoliitikute püüdlusi, kuna nende sõnade asemel keskendutakse riietusele, välimusele, sellele, kas tal ikka mees ja lapsed ja korralik kodu on. Rahvusringhääling peaks tegelema pingsalt sellest kastist välja murdmisega.

Muuseas, on tehtud uuringuid, et ühiskonna arvamus naisjuhtide, naispoliitikute jms suhtes paraneb oluliselt, kui ühiskonnal on mingisugune kogemus naisliidritega. Nt Soomes ei peeta peaministri- või presidendiametit automaatselt mehelikuks ametiks, samas kui Eestis (Praxise uuring!) nähakse nendel positsioonidel eelistatult (!) meessoost isikut. Tahad näha soo taga siiski inimest? Ilmselgelt oled vähemus!

Minu meelest ei ole stereotüüpidega võitlemine tagajärgedega tegelemine, vaid just põhjustega võitlemine. Aga suur tänu sulle võimaluse eest enda seisukohta taaskord selgitada! Ma tean, et minu vaated ja võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest muudab mind üsna ebapopulaarseks, aga - mis teha - ma ei suuda vaikides noogutada ja praeguse olukorraga leppida.

Anonüümne ütles ...

Sinu eelmisest poliitikasaateid puudutavast, kui ka praegusest ERR'i vastuse kommentaarist jäi mulje, justkui pooldaksid sa mõne soolise kvoodi määramist saatekülalistele, või toimetajapoolset kunstlikku naiste osakaalu suurendamist saates. (Võibolla oli viga minus)

Tegelikult ju on saadetes osalenud naiste osakaal üsna samas suurusjärgus aktiivsete naiste osakaaluga tänases poliitika- ja ühiskonnaelus. Meeste valim on suurem naiste valimist ja selle taga on paljuski ju naised ise oma madala aktiivsusega.

Pisut utreeritult, kuid kui nüüd kunstlikult suurendada naiste osakaalu sellistes saadetes, ütleme siis kasvõi stereotüübi kuvandi muutmiseks, siis juhtuks piltlikult öeldes see, et Kadri Mustasid naiste seast näidatakse telekas palju sagedamini, kui Valdo Randperesid meeste seast. Sest meil ei ole nii palju Ene Ergmasid aktiivsetest naispoliitikutest võtta, kui me noortele poliitikahuvilistele tüdrukutele näidata tahaksime. Ma ei tea, kas soovitud stereotüüpide saavutamisele tuleb just kasuks Kadri Musta ja Allar Jõksi väitlus mistahes teemal, või süvendab see juba väljakujunenud stereotüüpe.
Ega kasuks ei tule ka need naispoliitikud, kes oma poliitilist karjääri läbi meespoliitikute voodite rajavad ning vahel ka naiste valimi väiksuse tõttu poliitikasaadetesse pääsevad.

(toodud nimelised näited peegeldavad siinkirjutaja isiklikku arvamust Eesti poliitikute intelligentsustasemest)

Teisisõnu peegeldavad meie poliitikasaated täna üsna täpselt poliitilist ühiskonda ning selle kunstlik muutmine tähendab peegli vahetamist kõverpeegli vastu - pilt on küll teistsugune, kuid tegelikkuses pole muutunud mitte midagi.

Mis aga puutub sellesse, et naispoliitiku sõnade asemel keskendutakse tema riietusele, siis ma ei tea väga näiteid tuua, kus naispoliitiku riietust kommenteeriks mehed. Küll kipuvad seda agaralt tegema naised, mis viibki meid palju olulisema teema juurde, et minu arvates on siiski naised ise need, kes annavad tohutult suure panuse rumala, mitteaktiivse, naiivse naise kuvandile - millegipärast ei näe ma stereotüüpidega võitlejaid kunagi tegelemas selle väga inetu ja naisi igapäevaselt alandava aspektiga. Aga just see (Kroonikad, reklaamid, filmid, telesaated) on see, mis kasvavas inimeses hakkab stereotüüpe kujundama juba enne, kui ta poliitikat, kui ühiskonda muutvat jõudu teadvustama hakkab.

Ma ei tea, kas asi on selles et siin puhul ei ole vaenlane nähtav, selline võitlus ei anna kiireid silmnähtavaid tulemusi, või on tegu lihtsalt mõttelaiskuse ja õpitud saamatusega. Kuid kujunenud stereotüüpe ei muuda mingi valemiga tuues rohkem naisi saatesse "Vabariigi Kodanikud", kui me samal ajal saame päevast päeva massimeediast lugeda kes kellega käib ja bitchib. ja neid viimaseid lugusid kirjutavad peaasjalikult naised ja loevad naised.

Oi oleks veel palju kirjutada, aga internetist saab lihtsalt ruum otsa.

Kristjan

Triin Toomesaar ütles ...

Kristjan, absoluutselt on soostereotüüpide (negatiivses) kinnistamises süüdi ka nn kollane meedia, aga vahe ERR-i ja kollase meedia vahel on see, et riigimeedia eest maksab maksumaksja, kollane meedia on erameedia ja seda on riiklikul tasandil keerulisem kontrollida. Muuseas, olen naistest meediapildis kirjutanud siin blogis ka varem: http://tritoom.blogspot.com/2009/10/need-koik-on-eelkoige-sulle-soolisest.html

Ilmselt on sinu ja minu arusaam "kunstliku suurendamise" vajalikkuse ning kasulikkuse kohta erinev. Mina leian, et see on vajalik, et sooline lõhe paraneks kiiremini, sina leiad, et seda ei saa teha, kuna see seaks teatud soo eelisseisundisse (ometi on üks sugupool olnud sajandeid teise suhtes eelisseisundis). Kui mina peaks ilmtingimata valima, kas näidata noortele tüdrukutele Ene Ergmat või Kadri Simsonit, siis mina valiks viimase - Ene Ergma on liiga ebastandardne naiseeskuju selleks, et olla just naiseeskuju, samas kui Kadri Simson on noor ja tavaline naine, kellel on lisaks poliitikutööle ka perekond ning nn harilik igapäev. Mina nt ei saa aru, miks ei võiks Allar Jõks ja Kadri Simson omavahel väidelda? Kadri Simson on hea argumenteerija, olgugi, et ma ei ole kõigi tema seisukohtade ja tegemistega nõus, on ta poliitikuna siiski tasemel. Mis puudutab naispoliitikute voodielu, siis miks seda üldse kajastama peab? Meespoliitikutel on samuti voodielu. Paljud meespoliitikud ronivad redelil ka rahaliste vahenditega pugedes, mitte seetõttu, et nad oleksid lihtsalt loomulikult andekamad poliitikud.

Sinu hinnangul ei muuda naiste suurem esindatus poliitsaadetes stereotüüpe, minu hinnangul muudab - kuna kumbki meist oma seisukohti ilmselgelt muuta ei kavatse, siis kas on sellel vaidlusel mõtet? Praegune ühiskond, tänane tööturg on samuti kõverpeegel, kuna ta ei peegelda naiste tegelikku võimekust, haridustaset ning oskusi võrreldes meestega. Riigi roll ongi vähendada ebavõrdsust - selleks on meil toimetulekutoetused, töötutoetused, tervisekindlustus jne. Või tuleks need toetused ja kindlustused ka ära võtta, kuna toetuste andmine vaestele ja (mõtte)laiskadele inimestele loob kõverpeegli ühiskonna tegeliku varandusliku seisundi kohta?

Anonüümne ütles ...

Ilmselgelt ei vii meie vaidlus kuhugi, mida on näidanud ka ajalugu. Et Kadri Simson (On jah Simson, ei ole enam Must) on hea argumenteerija, selles jään ma eriarvamusele - hea õpilane on ta aga küll ja eeskuju järgid sinagi, vaadates mööda sellest, mida ma Simsoni-Ergma-Randpere-Jõksi näitega tegelikult öelda tahtsin. Kuid küllap sa siiski aru said.

Küll aga kujutledes Kadri Simsonit ja Allar Jõksi väitlemas... khm...

Meenub millegipärast 1998 aasta saade "Otseliin"*, kus omavahel olivad vastamisi Illar Hallaste ning Kati Murutar/Jaana Padrik.

Küllap see oleks küll rafineeritumal kujul, aga siiski umbes midagi taolist, kus intelligentsem vestluspartner vastase selgelt üle mängib.

Võib muidugi ka juhtuda vastupidi, kus Simson Jõksi enda tasemele tõmbab ja siis kogemusega lööb


Kristjan



*leiad ERR arhiivist, kui näinud ei ole - väga humoorikas vaatamine.

Triin Toomesaar ütles ...

Ma sain aru, mida sa mõtlesid, aga ma ei nõustunud sellega; eriti kuna minu arvamus Kadri Simsonist on ilmselgelt teistsugune kui sinu oma, sealjuures pead sina enda arvamust temast õigemaks.

Siiski - kasutades siis sinu poolt välja valitud näiteid:
Sa kardad, et kui naised saavad kohustuslikus korras rohkem meediakajastust, saavad kehvad naispoliitikud (a la Simson) oluliselt rohkem tähelepanu kui kehvad meespoliitikud (a la Randpere) ja see mõjub omakorda pärssivalt naispoliitiku kuvandile. Noh, aspekt, et ka naispoliitikute hulgas on halbu poliitikuid, on olemas, aga kui kehvad meespoliitikud saavad täna kõvasti rohkem sõna kui naispoliitikud üldse, miks siis ei võiks kehvade naispoliitikute sõnasaamise osakaalgi suureneda? Kui meespoliitikuid võib olla igasuguseid, nii häid kui halbu, siis kas naispoliitikud peavad ilmtingimata olema just (üli)head, et kuhugi jõuda? Lisaks on minu meelest natuke pealiskaudne ja stereotüüpne arvata, et ilmtingimata suureneb just kehvade naispoliitikute osakaal - võib-olla hakkavad sõna saama just head naispoliitikud, kes seni on juhtivate meeste vooditest kõrvale hoidnud ning pole seetõttu areenile pääsenud?

Anonüümne ütles ...

Ei ei ei. See, kui ma arvan, et Kadri Simson kõige teravam kriit karbis ei ole, ei tähenda, et ma enda arvamust kellestki õigemaks pean. Eks muidugi on oskus ka vabalt valitud teema igal juhul astmelise tulumaksuni viia, või kümnete minutite viisi häma ajamine oskused omaette - kõik sõltub vaatepunktist ja sellest, mida me poliitiku puhul võimekuseks peame. Lihtsalt minu väga isiklik arvamus on, et igas olukorras ustavaks parteisõduriks jäämine ei tee inimest veel võimekaks poliitikuks.

Simson oli siinkohal tegelikult ainult näide ja sinu eelistusi arvestades vist võrdlemisi kehv näide. Kuid siiski on selge, et poliitikute seas on asjalikke, vähem rumalaid, rohkem rumalaid ja purulolle inimesi, nagu üldse ühiskonnas. Lisaks on veel vargaid, pätte selgrootuid limukaid, heasüdamlikke aga saamatuid jne, aga see selleks.

Mina näen ohtu, et kui naiste seas satub püünele ebaproportsionaalselt palju lolle võrreldes meestega, siis võivad paljud meist jõuda eksiarvamusele, et äkki naiste seas tervikuna ongi palju rohkem lolle.


Üks vanem võlg ka: et kas minu arvates tuleks toimetulekutoetused, töötutoetused ja tervisekindlustus üldse ära kaotada. Ma küsiks vastu, et kas naiseks olemine on mingi invaliidsusgrupp, või diagnoos, et seda eriliselt toetama peaks? Tulles tagasi jälle selle juurde, et inimene on inimene olenemata mis soost ta on, siis toetada ainult selle pärast, et inimene on naine, pigem suurendab soolist ebavõrdsust. Kuidas saavad sood olla võrdsed, kui ühte nendest riiklikult ja teadlikult toetatakse ja teist mitte? Milles olen mina süüdi, kui ma olen mees ja mind ei toetata, kui sind toetatakse, sest sa oled naine. Kui mina pean mehena ise hakkama saama, samal ajal kui sind naisena kvootide ja muu näol igati toetatakse, siis kus on see võrdsus minu ja sinu vahel?

...jah, läks pisut emotsionaalseks.

Kuid üldiselt, sirvides sinu blogi paar aastat tagasi, nägin, et teemadest mis puudutavad soorolle ja võrdõiguslikkust, räägid sa ebaproportsionaalselt palju naiste võrdõiguste vajadusest. Samas oli vaid paar postitust mis kajastasid meeste ebavõrdset kohtlemisest. Niisiis, parafraseerides sind ennast, teen pöördumise: Tahan sooliselt tasakaalustatumat Triin Toomesaare blogi!

Või tegelikult - pigem ootan ma sinult võrdõiguslikkuse teemat puudutades tasakaalustatumat analüüsi. Mitte sellist kosmeetilist tasakaalustamist, vaid süvitsi käsitlust just selles osas, kuidas ühele soole õiguste juurde andmine teise soo õigusi puudutab. Selles valguses, et kui me anname naistele kvoodid, siis mis me meestele anname, et mehed naistega võrdsed oleksid? Et ei taotaks palli vaid ühte väravasse, või nii.

Kristjan

Triin Toomesaar ütles ...

Samamoodi on olemas oht, et ühel hetkel satub meespoliitikute hulka ebaproportsionaalselt rumalaid poliitikuid, ometi meespoliitikute kuvandit ei ole ka praegused rumalad poliitikud rikkuda suutnud. Nagu ka ennist märkisin, on sama tõenäoline aga võimalus, et riikliku toetuse abil jõuab poliitikasse ebaproportsionaalselt tarku naispoliitikuid, kuna nii saavad võimaluse ka need, kes seni juhtivate meeste vooditest pole nõus olnud läbi käima.

Kas naiseks olemine on mingi invaliidsusgrupp, või diagnoos, et seda eriliselt toetama peaks?
Küsin kohe vastu – kas vaesus on invaliidsusgrupp? Kas töötus on diagnoos, et seda eriliselt toetama peab? Riik toetab ebavõrdsel ja kehvemal positsioonil olevaid sotsiaalseid gruppe. Naiste positsioon võrreldes meestega on ajaloolistel ja soostereotüüpilistel põhjustel täna kehvem. Miks mitte naiste positsiooni parandamist toetada? Ma ei näe, et töötu oleks töötava inimesega võrreldes soodsamas seisus, kui tema töötutoetust saab, aga tööl käiv inimene ei saa. Ma ei näe, et vaene inimene oleks rikkaga võrreldes eelistatumas olukorras, kui riik vaesele toimetulekutoetust annab. Või tahad sa siin ka küsida, milles on rikas süüdi, et tema ei ole vaene? Milles on tööhõivatud isik süüdi, et tema töötu ei ole? Kui rikas peab oma asjadega ise hakkama saama, kus siis see võrdsus, kui me vaesele toetust anname?

Riik püüab omapoolse abiga hoida teatud sotsiaalseid lõhesid kontrolli all. Ma rõhutan, et ma ei soovi mingisugust joonlauavõrdsust taga ajada, et meestel oleks ilmtingimata 2 sentimeetrit ja naistel 2 sentimeetrit. Sinu jaoks tundub olevat ainuke võrdsus see, et kui naised saavad toetust, siis mis me meestele vastu anname, et ikka VÕRDNE oleks.

Samas - lihtsustatud näide - kui ühel grupil on 2 õuna, teisel grupil on 3 õuna, siis võrdsuse saavutame, kui anname esimesele grupile 1 õuna juurde või võtame teiselt grupilt pool õuna ära. Sina aga tundud tahtvat, et kui esimesele grupile saab 1 õun juurde, siis peab teisele grupile ka midagi juurde andma. Ilusamad või suuremad õunad äkki?

Nüüd sellest ebaproportsionaalsusest soolise ebavõrdsuse käsitlemisel. Raul Rebanegi kirjutas sellest kunagi Postimehes. Nimelt, Kristjan, on naised soolise ja sotsiaalse rühmana meestest oluliselt kehvemal positsioonil ning on olnud seda juba sajandeid. Mina seisan oma nõudmiste juures SOOLISE võrdsuse eest ega seisa AINULT naiste võrdsuse eest, aga kuna naiste suhtes on ebavõrdsus proportsionaalselt oluliselt suurem, sügavam ja pikaajalisem, kaldub fookus lihtsalt sinna. Ent – nagu ütles ka Rebane – mehed, kui teile tundub, et teie soolise võrdsuse eest ei seista, siis võtke kätte ja tehke seda ise! ERR saab oma raha maksumaksjatelt, kellest üle 50% moodustavad naised. Minu blogi finantseerin ainult mina läbi oma ajalise panuse siia.

Küsid: „Kuidas ühele soole õiguste juurde andmine teise soo õigusi puudutab?“ Jah, kuna meestel on läbi sajandite olnud rohkem õigusi (3 õuna) kui naistel (2 õuna), siis naistele rohkemate (st meestega võrdsemate) õiguste andmine tahes tahtmata kärbib meeste õigusi. Aga me ei anna NAISTELE kvoote, vaid kvoote nimetatakse SOOkvootideks, ehk need kehtiksid mõlema soo suhtes – kui ettevõtte juhtkonnas oleks vähem mehi kui kvoodi järgi vajalik, siis kehtiks see kvoot samamoodi! Ma ei näe, kuidas see pall ühte väravasse läheb? Pigem võetakse pall sellest väravast nii lõpuks välja, kuhu seda kogu aeg taotud on.